skip to Main Content

Ho Musan Ida mak komunidade partisipasaun projetu ida ajuda subsistensia agrikultór sira iha Timor Leste iha reforestation kona-ba sira-nia rai. Tempu naruk sustentabilidade sei alkansa liuhosi certification capture carbon internasionál.

Reforestation mak resposta xave ida ba mudansa klimátika globál. Ne’e fornese forma ida mak efetivu ho maka’as ba carbon capture no armazenajen no hamenus lantai erozaun no degradasaun no hadia habitat no tabela bee.

 

Atividade ba Ho Musan Ida

  • Komunidade florestál
  • Carbon Certification
  • Ai-hun to’os-na’in formasaun

– Agroforestry

– Permaculture

– Kooperativa

Kooperativa Komunidade Ai-hun

Ho Musan Ida estabelese ona programa boot ba jestaun rai no reaborizasaun (kuda fila fali ai-hun). Programa ne’e bazeia ba kuda ai-hun tinan-tinan. Iha Kooperativa Komunidade Ai-hun iha suku 9 Kooperativa ne’e manejia rasik sira-nia an.

Agrikultór Kooperativa Komunidade Ai-hun simu osan tinan-tinan ba programa kuda ai-hun, manejia no mantein plantasaun ai-mahoni iha sira-nia rai.

Viveirus ne’ebé baze iha komunidade

Viveirus ne’e sei asegura fornesimentu ai-oan ba agrikultór Kooperativa Komunidade Ai-hun. Viveirus ne’e mós fornese oportunidade pratika diretamente ba estudante-sira hodi involve iha programa Loke edukasaun hosi WithOneSeed.

Reaborizasaun (kuda fila fali ai-hun) mak importante liu ba mudansa klimátika globál. Kuda ai-hun kaptura no halo’ot/rai karbonu ho efetivu, reduz erosaun rai no degradasaun no hadi’ak abitát no bee.

Progresu prinsipál sira ba loron

  • Estabelese empreza bolu Musan Ida Difísil atu jere projetu florestál komunidade iha Baguia
  • Estabelese Baguia ai-Hun Kooperativa ho knua 10 bazeia kapítulu
  • agrikultór 431 sira subsistensia envolve iha uma no haburas ita-nia ai-hun
  • ai 56,000 halo, no tuir jestaun
  • Ai-hun hotu GPS marka ba monitorizasaun propózitu
  • Harii viveru 3 bazeia iha rai maran viveru ida-idak ho capability ba propagate seedlings kada viveru ida10.000 kada tinan-tinan.

Rezumu kona-ba Sertifkasaun ba Kréditu Karbonu

Saída mak sertifikasaun ba kréditu karbonu?

Dióksidu karbonu (CO2) mak gás ida ne’ebé eziste iha atmosfera /ambiente natural no la halo aat bainhira naton de’it. Ai-hun sira presiza gáz ne’e ba sira-nia moris. Maibé tanba populasaun no sira-nia atividade aumenta babeibeik i.e. sira tesi ai maka’as no uza kombustível fósil hanesan anar-fatuk, minarai nsst. gás ne’e aumenta maka’as  no babeibeik iha atmosfera (ambiente).

Bainhira aumenta maka’as liu, gás ne’e prejudika ambiente iha mundu  tomak (tanba halo mudansa klimátika i.e. rai manas babeibeik) no ema nia moris ohinloron no abanbairua.

Internasionalmente, iha ona esforsu hosi ema barak atu hamenus gás dióxidu karbonu iha atmosfera iha mundu tomak.

Dalan ida atu hamenus gás ne’e mak kuda ai. Ema balun hakarak selu ema sira ne’ebé kuda ai barak. Ai sira ne’e, kiik ka boot, bele dada-tama no prosesa dióksidu karbonu  ba sira-nia moris loron-loron. Hafoin prosesa gás ne’e, ai sira ne’e husik-sai fali gás moos ida, hanaran oksijéniu,  ba atmosfera/ambiente.

Maibé, atu simu osan hosi atividade kuda ai atu kapta dióksidu karbonu, programa kuda ai tenke hetan uluk rekoñesimentu no sertifikasaun hosi entidade internasionál ida.

Se programa kuda ai simu sertifikasaun, ai-hun na’in sira bele simu rendimentu anuál hosi ai-hun ida-idak ne’ebé sira kuda, tao matan no la tesi durante tinan 30.

Nune’e, toos-na’in sira bele simu osan tanba la tesi ai sira ne’e durante  tinan tolu nulu.

Liu tinan 30, toos-na’in sira bele husu autorizasaun hosi Kooperativa Kuda ai lokál  atu hili ai balun ba tesi.  Toos-na’in bele faan ai-koa sira ne’e iha merkadu lokál ka internasionál no simu rendimentu ida tan. Bainhira toos-na’in tesi ai-hun ida, tenke kuda fali ai seluk ida.

Hosi atividade kuda ai, toos-nain sira sei hetan mos benefísiu sira seluk:

  • Rai sei la halae maka’as tanba ai sira-nia abut kaer rai metin bainhira udan boot;
  • Bainhira udan, bee sei tuun neineik ba rai kidun;
  • Mota sei la halae sai hosi nia dalan no sei la estraga toos no uma toos-na’in sira-nian;
  • Rai bokur liu ba ai-han sira ne’ebé kuda besik;
  • Sei hamenus impaktu hosi mudansa klimátika
  • Klima saudável liu= ema saudável liu

Oinsá ita bele hetan sertifikasaun iha Baguia?

Atu hetan sertifikasaun hosi organizasaun internasionál ida, komunidade Baguia tenke kuda  no tao matan ba ai-hun barak.

Projetu ida ne’e hanoin atu kuda ai-oan liu  100,000 iha Baguia.

Purezemplu, se komunidade kuda ai-mahogany 100,000 no hetan sertifikasaun,  komunidade ne’e sei simu rendimentu anuál ba karbonu ne’ebé ai-hun  sira ne’e kaer-metin ba sira-nia moris (hafoin prosesa dióksidu karbonu).

Presu karbonu nian iha merkadu internasionál mak sei determina loloos osan hira mak toos-na’in sira simu tinan-tinan.

Toos-na’in sira bele tesi ai-hun balun ne’ebé sira kuda tinan tolu nulu liubá no hetan tan rendimentu hosi ai sira ne’e bainhira sira tesi ba  faan  iha merkadu lokál ka internasionál. Kada ai-hun boot ne’ebé sira tesi, tenke kuda fali ai-oan ida.

Atu bele kuda ai barak hanesan ne’e, komunidade sira tenke servisu hamutuk. dia’k liu ba komunidade mak  harii kooperativa ida.

Kooperativa ne’e sai entidade legál ketak ida ne’ebé bele jere no hala’o knaar tuir membru sira nia hakarak. Toos-nain sira sai membru kooperativa nian no sira mak hili rasik sira-nia ema ba kaer administrasaun. ( Ezemplu Kooperativa ida iha Timor-Leste mak Café Cooperativa Timor).

Membrus kooperativa ida ne’e nian mak kuda ai-oan no sei tao matan ba ai-oan sira ne’e bele moris babeibeik to’o tempu tesi.

Membrus kooperativa presiza mós:

  • halo negosiasaun ho Governu Timor-Leste atu sai na’in ba karbonu;
  • halo negosiasaun ho governu hodi sai na‘in ba ai-hun hirak ne’ebé sira kuda iha rai-estadu; no
  • halo negosiasaun ho komunidade no rai-na’in sira seluk atu bele sai na’in ba ai-hun hirak ne’ebé sira kuda iha rai komunidade ka rai uma ka’in/ema ida-idak nian.

Kooperativa ne’e presiza mós servisu hamutuk ho Xpand Foundation (Maun Andrew) atu buka-hetan sertifikasaun hosi organizasaun internasionál ba programa kuda-ai. Se la hetan sertifikasaun ida ne’e, toos-na’in sira labele simu osan ba ai-hun hirak ne’ebé sira kuda no tao matan.

Ekonomia

Finansa
Investmento to oras nee-fundus nee supporta husi Fundasaun xpand husi Australia.
2010 – 2015 $600,000
Projetu remata- Depende ba folin karbonu.
Ninia kalkulasaun $10-$15 per tonne.
2010 – 2040 $5.8m – $8.6m
Gastus ba projetu nee  – pagamento ba toos nain atu kuidadu aihoris no administrasaun.
2010 – 2040 $6m
Ai nebe kuda ona.
2010 – 2015 56,000 aihoris nebe iha kontrola  laran
2010 – 2040 520,00 aihoris nebe iha kontrola
Carbon sequestered (tonnes)
2010 – 2015 4,700 Net GHG  Abatement
2010 – 2040 576,519 Net GHG Abatement
Back To Top